Ajal, mil maailm keerleb ringlussevõtu (recycling) trendi ümber, ei pruugi paljud teada, mis vahe on sellel ümbertöötlemisega (upcycling). Õnneks käisime klassiga kursuse töö raames külas Reet Ausi stuudios, mis seletas nende erinevusi niit niidi haaval, mida teiega nüüd jagame.

7. oktoobril käisid kümnenda klassi kuju ja disaini suuna õpilased Reet Ausi stuudios, tutvumas nii tema enda kui ka tema loomingu ajalooga. Seal rääkis disainer ja visionäär lähemalt miks, kuidas ja millega alustas ta enda recycling-projektiga. Saime lähemalt tutvuda iga rõivaeseme materjaliga ning kuidas iga tektstiil valminud on. Hiljem saime isiklikult küsida küsimusi ja arutleda ta ettevõtte loome protsessi, languste ja ka meeskonnatöö üle.

Reet Ausi eesmärgiks on aidata suurtootjatel kanga ülejäägid ringlusesse suunata

Reet Ausi eesmärgiks on aidata suurtootjatel kanga ülejäägid ringlusesse suunata, kuna Ausi mureks on riiete ületootmine. Tänu sellele kaotavad rõivad oma täieliku väärtuse. Ta alustas koostööd suurimate brändidega, et astuda masstootmise vastu seestpoolt. Tema teekonna algusega on võimalik lähemalt tutvuda dokumentaalfilmis “Moest väljas”.

Reeda projekti unikaalne väärtus seisneb sellest, et muuta peavoolu moetööstuse jäägid uuesti tarbitavaks ilma, et tulemus kaotaks oma kvaliteeti või väärtust. Siin tulebki mängu recycling. Paljude arvates tähendab see kaltsukates shoppamist või kodus rõiva ümber disainimist. Tegelikult on recycling ringlussevõtt, kus töödeldakse vana jäätmematerjali uueks kangaks. Mida vähematest algmaterjalidest koosnevaid riideid me kanname, seda tõenäolisem on saada neist uus materjal, kuna seda on lihtsam taastöödelda.

Upcycling ehk ümbertöötlemine tähendab aga protsessi, mille käigus luuakse originaalrõivast uus ja väärtuslikum toode. Selle materjalid ei ole tehases ümbertöödeldud. Seda on lihtne meelde jätta näiteks mõeldes et up sõnast upcycling on nagu pluusi pahupidi keeramine – sa ei töötle riidematerjali vaid rõivast ennast.

Upcycling – sa ei töötle riidematerjali vaid rõivast ennast

Üks teema mille alal Reet meid veel valgustas oli rõivaste materjalid ning nendega kaasnevad probleemid. Rõivamaterjalide valimine on olulisem, kui arvata võime. Materjalivalik mõjutab tervet rõiva elutsüklit – iga kiudu toodetakse erinevalt, need vajavad erinevas koguses ressursse ning igaühe mõju keskkonnale (sh inimesele) on erinev.

Looduslikud kiud, nagu näiteks puuvill, linane, vill ja siid, on hinnatud oma hingavuse, mugavuse, looduslähedase päritolu tõttu ja neid on kergem lagundada ja ümbertöödelda. Sünteetilised kiud, nagu polüester, nailon ja akrüül, on küll odavamad ja kergesti hooldatavad, kuid need on inimesele mürgisemad ja põhjustavad keskkonnale tunduvalt suuremat koormust. Nimelt on nende peamisteks tooraineteks on nafta ja maagaas.

Naftapõhiste riiete ümbertöötlemise potentsiaal on madal või lausa olematu

Nende riiete pesemisel eralduvad mikroskoopilised plastiku tükid, mis jõuavad meie veesüsteemidesse ja neid on väga raske välja filtreerida. Need tükid jõuavad suurtematesse veekogudesse ja lõpuks meie toiduahelasse. Naftapõhiste riiete ümbertöötlemise potentsiaal on madal või lausa olematu. See nõuab palju energiat ja on keemiliselt keerukas. Seega need materjalid takistavad recycling-protsessi. Need on loodud justkui hävinema, sest ära visatud materjal jõuab prügi mägedesse ja loodusesse, kus see ei lagune täielikult kunagi.