Aina rohkem märkame enda ümber väikelapsi, kes restoranis vanematega suhtlemise asemel söövad vaikselt, ekraan nina ees. Või näiteks seda, kuidas laps istub ostukärus, nutitelefon või tahvelarvuti käes, et ema saaks rahulikult oma oste teha. Sellist vaatepilti, kus vanem annab lapsele nutiseadme kätte, et saaks segamata teha oma asju, on kurb näha. Taolisel käitumisel on tegelikult suur mõju lapse tervisele ja ka tulevikule.

Vähem märkamist, vähem kiitmist

Lapsevanemad annavad tavaliselt nutiseadme kätte lapsele siis, kui nad on ise väsinud raskest tööpäevast ning tahavad tegeleda endaga. Tihti saavad nutiseadmest oma meelelahutuse kätte ka vanemad. Nemad on lapse kõige suurem eeskuju ja see ekraani vaatamine mõjutab väikelapsi negatiivselt. Nemad ju tahavad ka siis telefoni taga istuda. Ennatlikult nutiseadme andmine lapse jonni ära hoidmiseks pärsib lapse regulatsioonitaju ning ta ei õpi ära tunnet, et alati ei saa kõike, sest on harjunud nutiseadme olemasoluga.

Laps leiab läheduse nutiseadmest

Laste vaimse tervise keskuse lastepsühhiaater Kerstin Kõiva on öelnud, et kui ema ja laps on mõlemad nutiseadmes, siis on 20% vähem sõnalist suhtlust ja 40% vähem mitteverbaalset suhtlust. Järelikult on vähem laste kiitmist ja märkamist, aga seda on just neil väga vaja. Kuna lapse ja vanema suhtlust on vähem, siis lapse keskendumisvõime on ka piiratud. Toon näite oma tutvusringkonnast: kui midagi öelda, siis vastatakse jaatavalt, aga tegelikult ei keskenduta ja ei jäeta meelde, mida mainiti, sest mõtted on täiesti mujal. Laps on rohkem sõltuvuses telefonist kui oma vanematest ja selle tõttu leiab läheduse nutiseadmest. See mõjub lapse ja vanema vahelisele suhtele halvasti, sest laps ei otsi abi ega suhtle vanematega.

Kõnehäired ja emakeelse sõnavara puudus

Tavaliselt on vanematel ootus, et laps leiab internetist arendavat sisu, aga tegelikult nad ei jõua mitte selleni, vaid meelelahutuseni. Multikate vaatamine Youtube‘st või TikTok’is kerimine võib tõesti arendada inglise keele oskust, aga eesti keelt seal ära ei õpi. Selle tõttu tekivad kõnehäired ja eestikeelse sõnavara puudus. Vähene keeleoskus teeb vägagi raskeks koolis hakkama saamise. Ma näen ka seda oma tutvusringkonnas, sest oskatakse soravalt lugeda inglise keelt, aga eestikeelsete tekstide lugemine ja mõistmine nõuab rohkem pingutust. Kuna vanemad mõistavad, et laps saab paremini aru ja oskab end väljendada sujuvamalt ning mugavamalt inglise keeles, teevad nad otsuse suhelda lapsega selles keeles. See on hea inglise keele arenguks, aga halvasti mõjub see eesti keelele, sest see unustatakse täielikult ära. Lõpuks võib laps hakata mõtlema inglise keeles, ja siis ei tea lapsevanem, kuhu kooli oma last panna, sest eesti keelt ta ei oska emakeelena.

Nutiseadmed võivad olla hirmude põhjustajad

Kerstin Kõiva on ka öelnud, et ⅔ peredest, kes on pöördunud psühhiaatriakliinikusse mingit sorti murega, on hädas just lapse nutisõltuvusest tulenevate psühholoogiliste probleemidega. Mu tuttaval on liiga varajase nutiseadme kasutamise pärast tekkinud obsessiiv-kompulsiivne häire. Selle mentaalse probleemi tekitaja on mõni multikategelane, sest laps ei suuda eristada, mis on reaalsus ja mis mitte, ning sellest on tekkinud näiteks hirm bakterite vastu. Peresid, kelle lapsel ka sarnane hirm või mõni muu hirm nutiseadmete kasutamise tõttu on palju. Kahjuks ei suuda vanem seda alati ennetada ja ära hoida, sest suur probleem võib tekkida väga kiiresti väikesest ehmatusest. Kui see trauma on tekkinud, siis sellest lahti saamine on juba raske.

Meie põlvkond peab laste kasvatamiseks leidma teistsuguse viisi

Selle probleemi üks lahendus on lapsevanema enda nutiseadme kasutuse piiramine. Nagu ma mainisin enne, et vanem on lapse suurim eeskuju, siis see avaldaks lapsele kõige positiivsemat mõju. Ta näeks, kuidas vanem soovib temaga rohkem suhelda ja aega veeta, ning ta unustaks televiisori, tahvelarvuti või telefoni. See parandaks väga vanema ja lapse vahelist suhtlust. Kokkuvõtteks ei teata, mis saab nende laste tulevikust, kes on sünnist saati, nutiseade käes, üles kasvanud. Ma arvan, et ei ole veel hilja neid aidata või päästa sellest. Meie põlvkond peab leidma teistsuguse viisi oma laste kasvatamiseks. Lapsevanemad, kes tunnevad enda või oma lapsed selles tekstis ära: veetke aega oma lastega ja nautige igat hetke!