Käesolevaga alustab tegevust Püha Johannese Kooli ajaveeb “Kotka hääl” – koolimeedia väljaanne, mis toob ühte kohta kokku PJK koolipere ja koolikogukonna eneseväljendusenii tekstis, pildis, videoskui ka helis ning seda kõike ühes ja samas keskkonnas.
Elanikust kodanikuks
Koolileht, -raadio ja -televisioon on mitmeski koolis pikkade traditsioonidega ja teenekad mikroinstitutsioonid, mille loomine ja elushoidmine on pideva “põlvkondade” vaheldumise saatel vaevarikas ja töömahukas protsess. Samas toetavad nad kooli ühist hingamist, hoiavad järjepidevust ning pakuvad nii õpilastele kui ka juhendajatele toredaid ühiseid töövõite ja rahuloluhetki. Enamasti on see rahulolu seotud tehtud töö ja avaldatud lõpptulemusega, kuid osati ka tagasisidega ning tajutavate võngetega kogukonnas. On igati tervitatav, et õpilane õpib iseendale ja maitseb esimesena ka oma töö vilju, kuid sooviksin selles juhtkirjas osutada veelgi ülevamale teele.
Kui vaadata meedia rolli ühiskonnas ja kitsamalt kogukonnas, siis ilmselt poleks meediat olemas, kui sellel poleks võimet inimesi ühendada ja lähendada, arvamusi kaaluda ja kujundada, ühist elu korrastada ja mõtestada. Isegi kui kõigil neil omadustel on ka vastupidine pahupool, on mõlema poole puudumine meediale igal juhul oluline kaotus. Sestap soovingi koolimeediast kirjutades rõhutada, et üks võimsamaid oskusi, mida koolimeediat luues õppida, ongi nimelt ühiskondliku, või alustuseks väiksemal skaalal kogukondliku arutelu algatamine, läbiviimine ja juhtimine.
Meie kõigi unistus on, et õpilastest kasvaksid julged, ausad, pädevad ja vastutustundlikud ühiskonnaliikmed.
See tähendab tegelemist mitmesuguse tagasisidega ning võimalikult konstruktiivsete ja edasiviivate sõnavõttude kujundamisega. See on mõtisklus, millistelt alustelt argumenteerimine (ka millise pildi- ja videomaterjali kasutamine) on aus, asjakohane, vastutustundlik ja lugupidav. Meie kõigi unistus on, et õpilastest kasvaksid julged, ausad, pädevad ja vastutustundlikud ühiskonnaliikmed – elanikust kodanikuks, nagu kirjutab Ülo Vooglaid. Sellised inimesed, kes tahavad, julgevad ja oskavad hoolida, oma tõekspidamisi väljendada, esitatud väidete argumentatsiooni hinnata, emotsioonidel rajanevatest hinnangutest hoiduda. Seda kõike on reaalsuses võimalik õppida vaid osalemise kaudu tegelikes aruteludes ja kontaktides ning kõigile avatud koolimeedia tundub selleks ideaalilähedase keskkonnana.
Kui mõtlen koolimeediast, näen vaimusilmas koolikogukonda perekonnana laua ümber
Kui mõtlen koolimeediast, näen vaimusilmas PJK koolikogukonda (õpilased, õpetajad, lapsevanemad, kooli töötajad, toetajad) perekonnana, kes istub õhtusöögilaua ümber. Koolimeedia on nagu jutud, mida nad isekeskis veeretavad. Esile kerkivad pereliikmete päevamuljed, tähelepanekud, saavutused, muremõtted ja elutähtsad küsimused. Ent meeldetuletamist ja lahtimõtestamist leiavad ka tervet perekonda puudutavad reeglid, väärtused ja eluhoiakud. Igaühe panus on oluline ja igaühe küsimused väärivad ausaid vastuseid. Alatasa juhtub, et mõnda teemat tuleb jätkata mõni teine kord, aga sellest pole midagi, sest edasi minnakse ju koos.
Vahendeid valides
Kuidas peaks välja nägema koolimeedia, mis selliseid asju võimaldab? Oleme kõik tunnistajaks, et üha enam suhtlust toimub interneti vahendusel. Kooliraadiod, mis varasematel kümnenditel kasutasid vahetundidel ülekoolilist helivõimendussüsteemi, on sunnitud uute diferentseeritud tunniplaanide tõttu vaikima või podcastiks hakkama. Kooli kodulehekülg ja ühismeedia on vältimatult ametlikumat laadi ning seal väljendatu peab kehtima kogu kooli kohta. Ometi on kool tegelikult keskkond, millel erinevalt paljudest teistest asutustest on loomupärane potentsiaal koondada väga mitmekesise silmaringi, elukogemuse ja huvialadega inimesi ning luua rikkalikku sisu kõikvõimalikes meediažanrites.
Leides ligipääsu üht sorti sisuartiklile, on ühtäkki käeulatuses ka kõik teised
Näen parima lahendusena seda, mida kasutavad meediaväljaanded kõikjal meie ümber – koondada loodav sisu veebiportaali, kus üheskoos ja läbisegi oleks esindatud kirjutised, pildid, videod ja audiosaated. Jõudnud üht sorti sisuartikli juurde, on ühtäkki käeulatuses ka kõik teised. Jagades algklasside kunstinäitust, saavad kaudselt jagatud ka gümnasistide arutlused, kooli põhiväärtusi lahti mõtestavad taskuhäälingu osad, huvitavates ainetundides loodud õppevideod – kõik see, mida me teeme ja kes me Püha Johannese Koolina oleme. Tehniliselt kujutab see endast mingil üldtuntud sisuhaldusplatvormil toimivat blogi või ajaveebi. Praktiliselt võimaldab see muuta avaldamise ning sisutoimetamise võimalused laiapõhjaliseks ning õpetada tänapäeval olulisi veebisisu loomise oskusi ja häid tavasid suurele hulgale õpilastele ning kaasata protsessi erinevaid juhendajaid.
Kõige väärtuslikum on suhe
Mida võiks ajaveebist tulevikus oodata? Kes ja kuidas võiksid selle sisusse panustada? Sisuhaldusplatvormid võimaldavad hõlpsasti ja sujuvalt lõimida kõige mitmekülgsemat sisu. Alates teksti- ja pildilugudest kuni interaktiivsete küsitluste ja reaalajas jälgitavate rahakogumiskampaaniateni välja. Kuigi loeksin põhimõtteliseks väärtuseks võimalikult paljude PJK õpilaste panust, oleks sellest veelgi väärtuslikum just suhtlus õpilaste ja täiskasvanute vahel. Väga oodatud on ka lapsevanemate ja toetajate panus asjatundliku osalemise kaudu ajakirjanduslikus arutelus, taskuhäälingu saadetes ning sisu loomisel. Kooli ajaveebi sisu võiks lähtuda ideaalidest, mida soovime edasi anda oma kasvavale põlvkonnale ning ajakirjanduseetika headest tavadest. Ent suurimaks võiduks ja õppetunniks jääb meile kõigile see, et õpiksime tunnetama ja austama Tõde. Tõde, mis on igavene ja muutumatu, asjaoludest ja eelistustest sõltumatu, ning mis ainsana teeb meid vabaks (Johannese evangeelium 8:32).
Jään ootama huvitavaid koostööprojekte ja lõiminguid suunajuhtide ja aineõpetajatega, asjalikke põhimõttelisi arutelusid õpetajate ja õpilastega, säravaid omaloomingu sähvatusi ning südamlikke ja lihtsaid lugusid meie kõigi elust ja huvialadest.
