11. klassi õpilane Iti Mari Klement on välja andmas luuleraamatut “Minu banaan”. Räägime millest tema luule alguse sai, kuidas lapsepõlv ta stiili vormis ja millest tema luuletused tänapäeval räägivad.

Luule kirjutamine oli alguses nali

Ma olen juba varasemalt kirjutanud oma sugulasega luulekogumiku, kus iga luuletus oli meie mõlema poolt kirjutatud. Lapsikus või lihtsus on minu luuletustes alati olnud, sest alguses, kui hakkasime luuletusi kirjutama see oli omaette nali, me tegime seda lõbu pärast. Kumbki meist ei võtnud seda kunagi liiga tõsiselt.

Ma ei tea mis mind inspireerib

Ma ei tea mis mind inspireerib. Ma just kuulsin oma kaaskomisjoni liikmelt, kes kirjutab ka UPT jaoks luuleraamatut, et tema jaoks on lihtne aja peale luuletusi kirjutada, ta saab istuda maha ja kirjutada luuletuse. Mul ei tule mõtted niisama.

Tavaliselt äratab inspiratsioon mind kell 2 öösel,

äkitselt mu silmad avanevad ja mul on see luuletus, siis jooksen kööki ja kirjutan selle paberile. Siis mul on luuletus.

Mustrid ja kujundid

Paljudes minu luuletustes on mustreid mis korduvad, kindlad laused või kujundid. Mida ma soovin, et lugejad märkaksid, ongi see banaan. Mis on minu jaoks see banaan, mida ta teeb, kes ta on ja kuidas ta muutub. See banaan kordub minu raamatus päris mitu korda. Üks lause mis samuti kordub –

Vee all on vaikne.

Soovin, et lugejad mõtleks kuidas selle lause tähendus ajaga minu jaoks muutus. Paljud minu luuletused räägivadki muutusest. 

Nostalgia

Oma luuletustes kirjeldan tihti mingisuguseid nostalgilisi ajahetki oma elust. Nendel hetkedel toimus minus mingisugune muutus, mis mind tulevases elus on mõjutanud. Tavaliselt ma oma luules lõbusaid või õnnelikke tundeid ei väljenda. Pigem kurbi ja tumedaid aga ma ei tahaks, et inimesed seda lugedes tunneks. Rohkem sooviksin lihtsalt äratada arusaamist minu tunnetest, ehk läbi selle isegi aru saada.

Toit läbi tunnete

Väiksena luges mu ema mulle alati raamatud ette, nii palju, et minu lemmik lood olid mul peas. See, et minu luuletused tunduvad lapselikud tulenebki ehk sellest. Huvitav asi on see, et minu lemmik lood olid need kus olid raamatus mõni pilt toidust. Nüüd on paljud minu luuletused seotud toiduga. Sellest luuleraamatust meeldivadki mulle kõige rohkem “Marmelaadist maja” ja “Sinu moosid”. Arvan, et söök on hea viis tundeid väljendada. Tahan äratada lugejas huvi mida iga söök minu jaoks tähendab, millist tunnet sümboliseerib näiteks marmelaad, mandel või banaan.

Mandel

Mandel mandel
Väikene mandel.
Mängi paar lugu oma kuldsel kandlel.
Paar Debussy või Liszti sonetti,
kaenlas sul oleks kaks kuuma brünetti.
Ühega tantsid sa õhtuti tangot,
teisega näksid hommikuks mangot.
See noorem ju teab, et sul sellised kombed
kuid tema jaoks polegi need tõsised tunded.
Nii et sellest pole lugu
sest oled kõigest mandel.
Sa mängi paar lugu oma kuldsel kandlel.

iTI MARI KLEMENT