Kuidas meediaõpilased “Ringvaates” käisid

29. mai õhtul oli PJK meediatiimi ja praktilise meedia kursuse õpilastel eksklusiivne võimalus tutvuda Eesti ühe vaadatuima telesaate meeskonnaga ning jälgida nende tööd otsesaate ajal stuudios.

Kella poole kuue ajal, juba vaikseks jäänud telemajas võttis meid vastu saate toimetaja Teet Teder ja viis kõigepealt telemaja peale kolama. Esimesena jäi ette “Esimene stuudio” ning seejärel järgemööda nii “Terevisiooni” kui ka europarlamendi valimiste debatistuudio. Kõige raskem oli aru saada, kuidas bändid “Terevisiooni” lavale ära mahuvad ja Teet Teder nimetaski seda “mingit sorti telemaagiaks”. Teised stuudiod aga olid hoopis üllatavalt suured.

Kõrgtehnoloogiline planeerimisrakendus uksel

“Ringvaate” toimetuse ruumis kohtusime Eesti teleajakirjanduse lipulaeva saatejuhtide ja toimetajatega, kes päevad otsa uusi mitmekülgseid otsesaateid ette valmistavad. Kui küsisime, kas iga saate ettevalmistuseks on mingisugune suur Exceli dokument, saime vastuseks, et asi on palju lihtsam – vaadake selja taha. Uksele oli kleebitud suur ruuduline plakat ning selle küljes kindlat värvi märkmepaberitel terve nädala jagu ette planeeritud külalisi ja jututeemasid. Sel hetkel pakuti meile esimest korda vahvlit ja jäätist, mille oli kolleegidele ise valmistanud tolle päeva “Ringvaate” administraator.

Meid pühendatakse asjasse

Lõpuks jõudsime “Ringvaate” stuudiosse, kus toimus parasjagu ühe intervjuu ettesalvestamine järgmisteks päevadeks. Vaheaegadel kutsuti meid lahkesti pildile ja tehnilistesse tagatubadesse ning tutvustati meeskonna ameteid ja aparatuuri. Siis võttis meid oma hoole alla “Ringvaate” vastutav toimetaja Kai Väärtnõu ja näitas, kuidas on koostatud ja kuidas toimib saateplaan, mis on kogu eetritegevuse aluseks ja absoluutselt kõigil meeskonnaliikmetel laual või kaenlas.

Kõike ei saagi planeerida

Pidime just aitama välja valida huvitavaid jäätisesorte, mida Andres Kõpper (NOËP) ja saatejuhid otse-eetris degusteerida võiks, kui selgus, et administraator ei saa jäätisi kostüümilaost kätte, kuna võti murdus lukuaugus pooleks. Siis ei olnud toimetajal enam meie jaoks aega. Otsesaate alguseni oli jäänud napilt 15 minutit. Kohe helistati kõigile kahjuks juba töölt lahkunud majapidamistegelastele, kuid lahendus tuli leida iseseisvalt. Meid paigutati teist värvi diivanitele stuudio nurgas ja saade algas. Jälgisime saateplaanilt, kuidas külalised, videod ja graafika eetris vaheldusid.

Kuidas intervjuud eostuvad

Põnev oli kuulata uudistetoimetaja Anvar Samosti ja Marko Reikopi eetrivälist vestlust, et mida peaks valijatele nende valimistega seoses südamele panema, arvestades, et valimisaktiivsus on europarlamendi valimistel tüüpiliselt madal ning ühiskonda tugevalt polariseerivaid küsimusi kaalul pole. Intervjuus olidki põhiteemadeks pigem huvitavad nopped Eesti poliitikute kampaaniatest. Siiski võttis saatejuht endale ülesandeks toonitada, et valijad ei lükkaks hääletamist edasi ettekäändel, et aega ja võimalusi selleks on enneolematult palju, sest nii võib jääda hoopis hääletamata. Killuke ajakirjandust sündimas.

Kõigele leidub lahendus

Vahepeal tuli meid uuesti vaatama vastutav toimetaja Kai Väärtnõu ning näitas meile pilte, kuidas nad administraatoriga katust mööda akna kaudu laos käisid ja jäätised ära tõid. Saate lõppu plaanitud degustatsioon NOËP’iga oli päästetud! Kuna jäätisesorte välja valida ei jõutud, jäi degusteerimisest lauale väga palju jäätist ja nii juhtuski, et meile pakuti pärast saate lõppu veel teistki korda telemajas jäätist.

Meie kogemus meediatööst oli sel õhtul igatahes kirev ja inspireeriv. Oleme ülimalt tänulikud toimetajatele, saatejuhtidele ja töötajatele, kes meiega enne saadet ja saate ajal jändasid ning küsimustele lahkesti vastasid.

Fotod: õpilaste ja õpetaja Madise ülesvõtted sündmuste keerises